Miroirs No. 3 (2025)

Kui Berliini klaveritudengi Laura nädalalõpureis oma poiss-sõbraga võtab traagilise pöörde, jääb neiu autoõnnetust pealt näinud Betty juurde paranema. Naise abikaasa ja poja üllatuseks keeldub Laura lahkumast ka pärast tervenemist ning kuna neiu kohalolu näib Betty päevadesse taas rõõmu toovat, siis lepitakse ootamatu külalisega. Laura elu maal – jalgrattaga sõitmine, aia värvimine ja ploomikoogi küpsetamine – on justkui hingekosutav teraapia. Naabrite uudishimu ja kummalised kokkusattumused tekitavad aga küsimusi abivalmis võõrustajate tegeliku eesmärgi kohta.

Berliini koolkonna kuulsaim režissöör ja Saksa ühiskonna terane vaatleja Christian Petzold („Transiit”, „Undine”, „Leegitsev taevas”) on oma uue filmi pealkirjastanud Maurice Raveli klaveripalade tsükli „Peegeldused” kolmanda osa järgi. Ta astub sammu edasi talle iseloomulikust maagilisest realismist ja mütoloogiast, luues petlikult lihtsa filmi üksindusest, traumast, kaotusega leppimisest ja inimliku kontakti vajadusest.

Film esilinastus Cannes’i filmifestivali Quinzaine des réalisateurs programmis.