Įveskite pradžios vietą, kad pamatytumėte maršrutą.
Oblivion (Užmarštis) (2026)
PÖFF 30
Maria elab maailmas, kus lähedusel on hind. Ent tema elus kibedalt kipitav tühimik ei allu ühelegi panusele, et seda jäädavalt unustada. Isa, keda ta pole kunagi tundnud, on jäänud tema ellu varjuks, mille ümber on aastatega kogunenud küsimused, häbi ja igatsus. Ühel päeval otsustab Maria selle vaikuse katkestada.
Võõra nime all astub ta Andriuse joonistustundi. Mees elab rahulikku elu kunstiõpetajana ega aima, et üks tema õpilastest kannab endas tema enda mineviku jälge. Maria vaatleb teda eemalt nagu pilti, milles loodab ära tunda midagi iseendast. Iga kohtumine lisab portreele uue varjundi, kuid muudab tõe väljaütlemise aina raskemaks. Mida lähemale ta jõuab, seda hägusamaks muutub piir selle vahel, kas ta otsib isa, süüdlast või iseennast.
Mõnikord ei ole kõige raskem leida inimest, kes kadus, vaid otsustada, mida temaga kohtudes peale hakata. Danielius Minkevičiuse „Kaduvik“ kulgeb hõõguva intiimsusega mööda haavu, mida aeg ei paranda, vaid õpetab varjama. See on lugu pärandist, mis ei kandu edasi ei varas ega veres, vaid vaikuses, mille üks põlvkond jätab järgmise kanda.
Elise Jagomägi
Maria lives in a world where intimacy comes at a price. However, the bitter void in her life does not yield to any effort to forget it. The father she has never known has remained a shadow in her life, accumulating questions, shame and longing over the years. One day, Maria decides to break this silence.
Under an assumed name, she joins Andrius’ drawing class. The man lives a quiet life as an art teacher and has no idea that one of his students carries a trace of his own past. Maria looks at him from a distance like a picture in which she hopes to recognise something of herself. Each encounter adds a new shade to the portrait, but makes it increasingly difficult to reveal the truth. The closer she gets, the less clear it becomes whether she is looking for her father, a culprit, or herself.
Sometimes the hardest part is not finding the person who disappeared, but deciding what to do when you meet them. Danielius Minkevičius’ “Oblivion” moves with smouldering intimacy along the wounds that time does not heal, but teaches to hide. This is a story of a legacy that is passed on not in wealth or blood, but in the silence that one generation leaves for the next to bear.
Elise Jagomägi
Renginio informacija
Daugiau renginių: Tallinn · Daugiau: Kinas, Tallinn
Rekomanduojami renginiai
Komentarai
Komentarų dar nėra. Būkite pirmas, kuris pasidalys nuomone.